Sugulastel ja kodus lendas kokku 3 toiteplokki ja üks kõvaketas. Muidugi tassiti kõik mulle näha ja süüdi tunda, sest kes siis veel arvutite eest vastutab :-)
Kõik masinad olid IT Kolledži vanad HP-d (d530S ja D5S SFF). DS5-ga jamama ei hakanudki, liiga vana ja selle toiteploki skemaatiline lahendus on remondiks tülikam ja kui aus olla, siis kunagi varem proovisin juba üht parandada, mis lõppes mitmesaja krooni ulatuses uute komponentide tapmisega.
Üsna pea sai selgeks, et probleem on üle maailma tuntud, d530S ja teiste HP arvutite toiteplokkide probleemiks on komponentide fikseerimiseks kinnitatud liim, mis vanandes ja kuumuse mõjul teiseneb pisut elektrit juhtivaks. Natuke augustiniiskust juurde ja ühel ilusal hetkel ületatakse võrgupinge nivool töötavate komponentide taluvuspiir ning edasine on nagu laviin, selle käigus kõrbeb ligi 10 komponenti. Kõige naljakam, et sulavkaitse toetab kogu seda hävingut kuni täieliku finaalini, astudes tulest ja suitsust välja nagu tõeline terminaator ilma ühegi kriimuta.
OK, maailmakogemus ja juhised on siin: http://webdevsys.com/d530psuRepairNotes.htm
Peaaegu kõik komponendid on Oomipoest saadavad. P-N-P transistorid said isegi kaks korda ägedamad kui originaalid (tegijaks osutus ZTX751). Siiski, kõrbenud väljaviiguga 250pF 1kV kondensaatori asenduse leidsin ainult Tevalo/Elfaelektroonia valikust.
Toiteplokid on päris komplitseeritud disainiga, põhiplaadil on veel kaks tütarkaarti, millest üks on autonoomne 5V käivituspinge muundi. Ühel toiteplokil (olgu see A) kõrbes ainult põhiplaadi võrgupinge osa, aga kannatada said ka voolurajad. Teisel (olgu see B) põles maha ka 5V tütarplaat. Aga B põhiplaat nägi parem välja.
Seepärast saigi alustatud B-st, võttes A-st korras tütarplaadi.
Paraku ei võtnud B pärast kõikide põlenud ja sulanud komponentide väljavahetamist täit vedu. Tütarplaat toimis, aga sisselülitamisel käis plokist läbi ainult üks impulss, ventilaator nõksatas, aga ilmselt oli miskit tagasisideahelates ikka sassis.
Aga A-ga tuli õnneks bingo, kõrbenud emaplaati kannatas puhastada ja radasid jätkata, epoksiidliimiga tugevdasin komponentide püsivust kõrbenud läbiviikudes. Tütarplaat oli ju A-l niigi korras.
Muidugi ei tasu aeg ja vaev end ära. Diagnostikaks on vaja normaalset multimeetrit, komponente tuleb kataloogidest otsida ja neil poes järel käia (kui täpne olla, siis Fairchild FQA9N90C MOSFET transistorid tellisin eBayst. Tulid Hong Kongist nädalaga kohale, 10$ väärtusega ümbrik tolli ei huvitanud).Tahmanud ja kõrbenud kõrgpinge osa remont nõuab mitmeid tunde aega ja kõrgendatud tähelepanu.
Aga reinkarnatsiooni moment on imeline :-)
PS. Lisan mõnede läbipõlenud komponentide nominaalid, mida veebijuhendis ei leidunud: C10 - 250pF 1kV; R12 - 1 oom 1W, R18 - 6,8 oomi.
PS. Hiljem (16. septembril) sain käima ka põhiplaadi B. Selgus, et tagasisideahela optron võib olla ka teistmoodi läbi põlenud kui ainult lühisega. Kokkuotsitud kuuest plokist on nüüdseks reinkarnatsiooni läbinud 4. Ühel on läbi tütarplaadi trafo mähis (katkestuses), sellist elementi Oomipoe ja Elfaelektroonika kataloogides ei leidu.Aga viienda reinkarnatsioon on veel võimalik. :-)
SUMMARY
Kokku sai 7-st plokist korda kuus, remontimata jäi ainult üks juba nimetatud põlenud mähisega trafo pärast, mille tarneks lihtsat viisi Googlest ei paistnud. Aga kolmel kõige kauem allumatust näidanud plokil oli viga tütarplaadi sekundaarahelates, lühistunud oli ilmselt ülepinge kaitse funktsiooni täitnud 6V zener diood D61.
No comments:
Post a Comment